netekas ja elu

Kell on 1:15, Miles Davis vaikselt mängib taustaks ning Seebu nohiseb köögis oma kiisuunekest. Kuna K on tööl, siis ma ei taha üksi nii vara magama minna. Tavaliselt on nii mönna koos voodisse kobida ja kaisus tuttu jääda, aga üksi ... meh, on igav. Minu üksinda olek võrdub enamjaolt sellega, et mu aju hakkab miljoneid mõtteid mõtlema ja oh jommajoo kus ta välja võib jõuda. Ta võib olla täitsa positiivne, kuid suudab langeda ka täiesti sügavasse negatiivsuse kaevu. Sealt käivad läbi igasugused utoopilised olukorrad, äriideed, tulevikuplaanid, juhtumid maailmas, õnnetused maailmas, lihtsalt ka mingid unistused, mis kunagi võiksid täide minna või siis lihtsalt kellegi teise tähelepanelikud elust, mida ma omakorda ise hakkan peas läbi genereerima.. Ühesõnaga kõik, mis on kuskilt mu silme eest, või kõrvust läbi käinud ning mulle ajju kummitama jäänud. Viimasel ajal on kuidagi läbi kõlanud mugavustsooni teema. Ja kui ma olen suutnud selle ära unustada, tuleb ikka kuskilt ringiga tagasi....

Ühel üsnagi hämaral ja vihmasel sügishommikul otsustas Kennert, et peaks ikkagi selle paganama magamistoa tapeedi välja vahetama (mitte midagi halba, ta on lihtsalt oma aja ära elanud) . Vahelduva eduga on see idee meil mõtteis mõlkunud ja nüüd oli ilmselt aeg see kätte võtta ja ära teha. Mu meistrimehed. Enne oli seal kulunud õrnroosa tapeet ja toas oli kogu aeg tohutult valge . Me oleme ise mõlemad üsnagi öö ja pimeda inimesed, seega tahtsime kindlasti, et tapeet oleks tume . Ülejäänud seinad tahtsime lihtsalt üle värvida; erinevad variandid käisid küll läbi, aga otsustasime, et teeme tumehalli . Nüüd sel hetkel tundub kõik nii sünge ja masendav eks ( mul oli ka paanika korra ), aga detailidega saab alati kõik väga mõnusamaks ja säravamaks muuta. Tundub, et Seebule meeldib ka uus tuba rohkem - nina ikka toa poole. :D Seintele on plaanis veel paar riiulit teha - saab pisikesed kaktused ja küünlaid jms huvitavat sinna panna. Ja tulukesed tulevad ka kindlasti kuhugi ;...

1. aprillil kolisime musuga kokku ja läksime Kõljala põldude vahele elama ning vot siin me oleme siis 5 kuud vaikselt veerenud. Elu siin on väga-väga rahulik, isegi justkui nagu seisaks. Midagi eriskummalist me siin ei korralda - koristame, peseme pesu, teeme koos süüa ja joome hommikuti kohvekest ja niisama kudrutame, tantsime, kallistame-musutame, mängime Sebsuga ning lihtsalt lollitame. Kõik on ilus, lihtne ja oleme üksteisega äärmiselt õnnelikud.  ♥ Ja kui mõnus on siin jalutada, lilled-lilled-lilled ja oee, millised päikeseloojangud.. siiani mu elu kõige ilusaimad õhtud ♥ Aa, ja soetasime endale meie esimese isikliku auto ka. Meie fast&sweet bemmu.  ♥ Olge mõnglid  ♥

Harva on hetki, mis kohe eriti sügavale hinge poevad, kuid järgnev, millest ma räägin, on midagi, mis ronib südamesse ja mingi hetk lausa purustab selle. 13 reasons why - räägib koolitüdrukust, kes otsustas oma elu lõpetada ning ta põhjendab oma tegu 13 kassetil, mis saadetakse inimestele, kes selle kõigega seotud on. Kui seriaal välja tuli, siis see ei äratanud minus suurt tähelepanu, kuid kuna netflix nii tungivalt soovitas mul seda vaadata, siis panin käima. Aitäh, netflix, selle eest, sest järgnev, mis mind ees ootas, raputas tugevalt minu maailma. Peategelane Hannah on siiras, ilus, armas ja südamlik neiu ning tekib küsimus, miks peaks selline imeline inimene oma eluga niimoodi tegema.? Kõik tundub justkui korras olevat, kuid tegelikult on ta seest täiesti katki. Vaadates seriaali tekib sinus põhiliselt kaks vaatepunkti, ja see kõik tõmbab sind nii seriaali sisse ja tahaksid nii väga kõike parandada, aidata  ja lausa appi karjuda, kuid kõik mis sa teha saad, on ...

Cobain: Montage of Heck (2015) See film on minu jaoks üks nendest haruldatest, mis paneb kohe esimeste minutite jooksul sügavalt kõigest ümbritsevast mõtlema; paneb kohe pärast filmi veel pikemalt selle üle mõtisklema; on hommikul ärgates üks esimesi mõtteid; tuleb aeg-ajalt ikka ja jälle meelde (ning avastan end jälle ühte punkti vahtimast ning mõtlemas) - ühe lausega, ta läheb raskelt hinge ja jääb minuga pikemaks kaasa rändama... Hilisemas tiineka eas ma avastasin mõne Nirvana loo enda jaoks, kuid pole suurt tähelepanu bändi hingemaailmale ja Kurt Cobainile siis veel pannud. Mõningad aastad hiljem jõudsin nendeni tagasi, siis uurisin veidi, kes, mis, mida, millal jne. Mingi veider vibe on alati nende poolt minuni jõundnud, kuid ikka olen lasknud nad endast mingi hetk mööda. Kui selle filmi leidsin, siis ma vist olin enamus ajast suu ammuli. Ma teadsin, et Cobaini elu oli raske (nu seda pole raske tema muusikast kuulates aimata), kuid et juba väiksest saati nii halb ja et no ...

Oeh, kuidas aeg lendab, sest sellest tripist on möödas varsti 2 kuud, kuid better late than never eks Kes, kuidas ja miks Iirimaa? Võitsime oma multimeedia kujundaja rühmaga üle-euroopalise konkursi ning peaauhinnaks oli väike ports reisiraha. Võit käes, siis oli vaja purustada järgmine pähkel - kuhu me reisile lähme - sest meid on siiski 12 inimest ja igaühel oma unistuse paik, kuhu tahaks minna. Meil läks vist poolteist aastat, et see paika panna. Naljakas on see, et esimene pakkumine oli Iirimaa, ning lõpetasime ka Iirimaaga. Sinna vahele jäid Horvaatia, Taani, Saksamaa, Poola, Soome-Rootsi trip ning vahepeal oli isegi idee teha Eesti trip - no peaasi, et läheks ükskord kuhugi. Aga tihti, nagu elu ka näitab, siis esimene valik on alati see õige valik. Niiet lõpuks suutsime kevadel lennupiletid suunaga Dublini poole ära osta ning jäi üle vaid augustit oodata. Ärevuses seiklejad lennujaamas See oli mul esimene kord sõita Ryanair'iga ja ma veits kartsin. Okei, mi...