netekas ja elu

Kell on 1:15, Miles Davis vaikselt mängib taustaks ning Seebu nohiseb köögis oma kiisuunekest. Kuna K on tööl, siis ma ei taha üksi nii vara magama minna. Tavaliselt on nii mönna koos voodisse kobida ja kaisus tuttu jääda, aga üksi ... meh, on igav. Minu üksinda olek võrdub enamjaolt sellega, et mu aju hakkab miljoneid mõtteid mõtlema ja oh jommajoo kus ta välja võib jõuda. Ta võib olla täitsa positiivne, kuid suudab langeda ka täiesti sügavasse negatiivsuse kaevu. Sealt käivad läbi igasugused utoopilised olukorrad, äriideed, tulevikuplaanid, juhtumid maailmas, õnnetused maailmas, lihtsalt ka mingid unistused, mis kunagi võiksid täide minna või siis lihtsalt kellegi teise tähelepanelikud elust, mida ma omakorda ise hakkan peas läbi genereerima.. Ühesõnaga kõik, mis on kuskilt mu silme eest, või kõrvust läbi käinud ning mulle ajju kummitama jäänud. Viimasel ajal on kuidagi läbi kõlanud mugavustsooni teema. Ja kui ma olen suutnud selle ära unustada, tuleb ikka kuskilt ringiga tagasi.

Ühel üsnagi hämaral ja vihmasel sügishommikul otsustas Kennert, et peaks ikkagi selle paganama magamistoa tapeedi välja vahetama (mitte midagi halba, ta on lihtsalt oma aja ära elanud) . Vahelduva eduga on see idee meil mõtteis mõlkunud ja nüüd oli ilmselt aeg see kätte võtta ja ära teha. Mu meistrimehed. Enne oli seal kulunud õrnroosa tapeet ja toas oli kogu aeg tohutult valge . Me oleme ise mõlemad üsnagi öö ja pimeda inimesed, seega tahtsime kindlasti, et tapeet oleks tume . Ülejäänud seinad tahtsime lihtsalt üle värvida; erinevad variandid käisid küll läbi, aga otsustasime, et teeme tumehalli . Nüüd sel hetkel tundub kõik nii sünge ja masendav eks ( mul oli ka paanika korra ), aga detailidega saab alati kõik väga mõnusamaks ja säravamaks muuta. Tundub, et Seebule meeldib ka uus tuba rohkem - nina ikka toa poole. :D Seintele on plaanis veel paar riiulit teha - saab pisikesed kaktused ja küünlaid jms huvitavat sinna panna. Ja tulukesed tulevad ka kindlasti kuhugi ;