netekas ja elu

Pealkiri käib mu kalli kiisu kohta, kes iga päev lihtsalt jõllitab mind. Vahet pole kas siis 10 minutit või tund aega. Seisab ja vaatab, silmi ei pilguta, vahel ikka täiesti õudne.. Aga täna taas pühapäev. Rahulik päikesepaisteline ilm.. lehed on kollakad, siis tuleb eriti mõnus kuldne kuma toaaknast sisse. Sügis on ka lõppude lõpuks ametlikult käes. Parim aastaaeg nagu eelnevalt olen maininud. Homseks on õpitud, saan lihtsalt puhata ja lebotada ning liiklusteste lahendada. Ahja, autoga olen ka sõitmas käind 2x. Suht awkward. Viimati suri auto 3-4 korda välja ning sidurit mai oska tunnetada ja pidureid panen ka hästi järsku. Tean, et paljud on seda öelnud, aga reaalselt kui mina selle õppeautoga kunagi linnatänavatele jõuan, siis hoidke alt. Vot, olen nüüd teid hoiatanud. Aga iseenesest on täitsa vinge sõita.. kui oleks automaat :D. Kool jätkuvalt suckib, depressing place. Üleeile sai niiisama istutud ja oldud ja räägitud inimestega, kellega pole ammu ammu suhelnud. Eile oli kodus

Pean lihtsalt kirjutama, et miks enamus blogid on sellised, kus mingid 13-14 aastased  enda ostetud asju demostreerivad, wwth :D Kõik on nii ühesugused. Kõik tahavad jubee täiskasvanulikud ollla, cmoon. Ma olin sel ajal mingi täielik mats ja suht savi oli, milline ma välja nägin :D. Lapsed nautige oma parimat iga ! Uskumatu, et ma sellise teksti siia kirjutasin, aga mul viskas üle lihtsalt. Pole vaja pikka viha pidada. Parem rääkige oma mõtetest ja unistustest või demonstreerige oma andeid (nt joonistamine).

iluz taevas oli mo toaaknast  neeh, 50. sünnipäeval käisime mo vanavanavanaema ? ja sugulased mõistagi, kes need on you :D lõuna Grand Roses empsiga mann punane kadil twilighti hoog me bios :D Mirru magab, head ööd :)

Sunday afternoon. Söön mõngleid ja vaatan 9/11 videosid ja pilte. Ma vist ei väsi neid vaatamast, sest see kõik on nii uskumatu. Mis krdi haiged pooletoobised värdjad niimoodi teevad? (sorri sõnade eest, aga sellised need terroristid on!) Ma panen ennast kogu aeg nende asemele, kes seal tornist alla hüppasid.. mis kohutavad tunded vöisid siis sees olla ja mõtted.. viimased mõtted.. ohhjah.. Loodan ka, et 10 aasta täitumise puhul mingi uus akt ei teki, futsking väärdunud mõttemaailmaga tropp peaks see enesetappu ihaldav terrorist olema. Ta vöiks feilida ja ellu jääda, ning siis vöiksid kõik maailma inimesed teda piinata, ma muljuks ühe silmamuna sisse, hästi-hästi aeglaselt, et tal ikka ''mõnusalt'' valus oleks, raipenäod rsk. Nüüd tuli natuke vihatäis tekst, a mis siis, see on seda väärt. Vaatasin enne ekooli, masendav pilt vaatas vastu :D, aga ikka ja veel ma lohutan end sellega, et viimane aasta, viimane aasta. Teate, mul on nohu, masendavalt paks nohu. Haigeks küll

Oootasin ja ootasin kooli, esimene päev oli ära, ja ma ei taha enam sinna tagasi minna.. real hell :D. Inimesed on lahedad, grillkana ka ülepika aja mega, aga see öppimine... Lohutan ennast sellega, et viimane aasta, yessss :D. Niiet feil NETE, feil ! Käisin täna muide esimest päeva Ametikooli autokoolis. Täitsa muhe rahvas koos ja tuleb tore öppimine seal ning hetkel olen veel kõigega rahul, mo kaaslaseks on Deiri btw ;). Täitsa ootan oma esimest sõitu manuaaliga, ma lihtsalt ei kujuta ette, kui lolliks ma end söiduöpetaja ees vöin teha :D, but will see.. Mis veel.. sügisilma ootan ikka veel nagu lollakas, hetkel mingi suveilmade comeback. Tahaks juba officially öelda hello autumn, aga peab veel ootama. Btw eile käisin Veskis söömas ja näljastele panen ühe maitsva pildi siia :D. Olgu mase, ma lähen teen ajaloo konspekti -.-. tulid uudistama, mis süüakse kah

Minu 1. septembe r läks päris hästi. Läksin juba 9st kooli, et öhupalle siduda (need me andsime hiljem aktusel esimeste klassi öpilastele). No küll on ikka armsad lapsed, pisitillukesed. Pärast oli veel klassijuhatajatund, Ljuba rääkis tähtsad asjad ära ja siis oli minek esimeste klasside juurde. Ma haarasin uksevahelt ühe üliarmsa poisi, no ta oli töesti nunnu :D. Esimesena jäid silma tema piiiikad pikad paksud ripsmed ja nunnu nöbinina. Ta hakkas oma emmet otsima, no loomulikult me liisiga otsisime ka, aga emmet ei olnud kuskil. Löpuks kui rongkäigu rivi paigas oli, siis tuli emme :D, yayyy.  Aa, meie poisu nimi oli Marek :D. Kahjuks ta ei tahtnud rongkäigus meie kätest kinni hoida :D, meelega raudselt ei andnud :D. Kui lossihoovi maha istusime, siis ta hakkas minuga lobisema, ja rääkis ja rääkis ja rääkis, nii armas :D. Ta ütles, et ei taha kooli minna :( ja ta oli üldse hater (nagu ma), leidsin täitsa öige lapse. Kui aktus läbi sai, läksime plixidega chameleonisse ja lobisesime. Öh