netekas ja elu

Suure lumetralliga on detsember kohale jõudnud ning 21.detsembrini, mil Kirspuu naaseb taas minu juurde, on jäänud kõigest kolm nädalat.  Iseasi, kumb jõuab enne, kas Paul või maailmalõpp.. Aga see selleks. Mõtteid on mul peas tuhandeid-miljoneid, aga kahjuks neid ma ei saa siia avalikult kirjutada, jäägu need parem sinna, kus nad hetkel on. Ma soovin reaalselt, et ma leiaks kuskilt kuldkala või misiganes haldjast ristiema, kes täidaks mu kolm soovi, sest hetkel on küll pool elu seguauto sisse pöörlema jäänud :S. Aga neh, peab mõtlema positiivselt ja lootma parimat, kuna pärast järsku langust tuleb alati päris kihvt tõus :). Pealkirja tunneb ära iga paadunud Home Alone 1 fänn. Peaks siis kirjeldama inimest, kes pole suuteline mitte midagi tegema orsmth. What the hell, ma ei saanud rohkem pilet panna, mingi 1G space sai täis :S:S

Ilgelt nõme, mu silm on aeg-ajalt alates augustist tõmmelnud ja ma ei saa lahti sellest. See tuleneb stressist ja kas ma olen tõesti nii kaua stressis olnud või ?!:D Närviline olen küll selle Tallinna elu pärast olnud, seega võib siis siinne kiire elu tõesti olla mu tõmbluse tekitajaks.. Hmm, ja kui ma nüüd mõtlen, siis Saaremaale nädalavahetuseti minnes, ei ole mul olnud ei tõmblust, ei peavalu.. Aga Tlnas esineb mõlemat.. No selge siis, kõiges on süüdi stressitekitaja Tallinn -.-. Kuidas ma küll ära harjun.. :D. Tegelt ma olen siiski mõelnud, et mul kõik teed viivad Saarde tagasi, niiet ma siiski ei imesta, kui järgmine aasta Saaremaal tagasi olen. Yeaah, ma ei hakka jälle oletama, juhtub see, mis juhtuma peab. Homme on mul esimene praktika ning thumbs up, loodan, et meie tiimil läheb kõik hästi :) Esmaspäevane arvestus läks suht pekki, aga see olevatki iga aasta nii olnud, et esimene läheb metsa. Haige olin ka muidu lampi vahepeal. Ärkasin hommikul sellepeale üles, et kõhus keeras...

Jälle ma olen mingi öölane, sest und ju mul ei ole.. Ei tea, kuhu auku see kinni jäänud on :D Viimasel ajal käpad tegemist täis ja pole eriti aega arvutis olla, aga no reede öösel, kui pidu just ei ole, võib seda luksust ju lubada. Muide koolis on ikka megaäge, esmaspäeval tuleb esimene arvestustöö, siis on veel praktika ees, täiega ootan juba :D. Vahepeal käis Paul metsas kondamas, pühapäeval saan temaga lähemalt rääkida, kuidas sealne elu sambla all oli.. Ahjaa, olen Paldiskis tal kaks korda külas käinud. Kena on näha inimest, kes ainsana suudab mu silmadesse üüratu suure päikese tuua. Oeh, ootan juba jõule, et saaks pikemalt koos olla :/... Triinile soovin veel palju õnne juubeli puhul, varsti mul ka see ümmargune number tulemas, iiks :D.    Eelmine nädal tähistasime suure sööma ja joomaga, aga täna käisin ikka tema päris kuupäeval lille viimas. Nillisime veel Ülemiste ostuööl, kus nägime ka superstaarihakatisi ja pean ikka ütlema, et Elinal ja Janekul on kõige paremad ...

Kuna mind on vahepeal nii ägedatele shuutidele palutud ja ma olen muidugi ka läinud, siis mõtlesin, et ma pean neid pilte ka oma blogis kajastama. Kübarashuudil pildistasid mind polühtehnikumi õpilased + Penelope ja riietas disainer Eret Kuusk, meigi tegin ise. Veeshuudil pildistas oma osavate kätega taas Penelope ning ta tegi ka meigi. Viimased kaks on dance of colours party pildid :D. Aga tühja sest jutust, vaadake parem..

No ma pole jõudnud kohe üldse kirjutada. Elu praegu selline, et kui koolipäevad möödunud, siis üritan kohe Saarde minna ja seal pole mul kah aega arvutis olla :D. Aga ma panin oma N8'sse paar märksöna, et siis mäletaks, mida siia kriblada. Aga igatahes, kõige tähtsam asi siis muidugi sõjavägi. Meite poisid panid nüüd ajama ja täitsa imelik tunne on. Laupäeval tegime juusteajamise ja viimase möllu ka ning läinud nad ongi. Kellega siis nüüd Saares möllu panna.. :D. Ilmselt ma enam nii tihti ei satu ka sinna enam ja eks see ole veits kulukas ka.   Tahaks tagalapataljonile juba külla minna ja näha seda nö. sõjaelu. Kui nüüd üleüldiselt rääkida sõjaväest, siis minu meelest peab üks õige mees seal ikka ära käima. Kuidagi kohustuslik eluetapp meeste elus. Ja kui ma nii nörk ei oleks, siis ma läheks ise ka sinna, alati tahtnud millegipärast, aga vot keha veab alt. Naljakas.. aga see on minu arvamus :D. Aga tüütütü, see nädalavahetus on Saaremaa Rally. Iga aasta on mul seal igasugused h...

Oh jummel, ma tahaksin kirjutada seekord täiesti vastupidist eelmisele postitusele, kuid ma ei viitsi soiguma hakata. Kokkuvõtlikult ma hakkasin lambist täiega Saaremaad igatsema.. nagu oleks oma südame sinna jätnud ja keha nsm mandrile kolinud :D. Aga peab harjuma siinse eluga.. KUIGI mul on üks uus mõte tulevikuga seoses, aga seda ma veel ei jaga . Nädalavahetusel olin Saarel ja sellest tuleneski mu avastus, et mu elu kuulub ikkagi sinna ja ma ei taha mitte üheski teises paigas elada. Võib-olla on see mingi hetkeline hullustus, aga eks näis. Ühesönaga.. MA EI TEA mis mul viga on, aga siia on hea mu segased mõtted kirja panna. Ja mingid random pildid: