31.01.2022 - mm, tahaks kevadet!

Nu hello, ilusat algavat nädalat! Eile sai normilt koristatud kodus. Viisime kuuse välja (ehk rõdule, sest vana näeb täitsa kena välja veel, las ilutseb seal :D), pesin aknaid, peegleid, sorteerisin magamistoa suurt kappi, pesin pesu ja lihtsalt askeldasin igal pool. Varsti tahaks väikseid värskendusi disainielementides teha (uued kardinad, dekoratiiv padjapüürid, mõni uus taim jms). Enne peaks mingi koloriidi peas välja mõtlema - vist tahaks veidi kõrbetoone tuua sisse. Lihtsam oleks pealinna  šoppama minna, vaatame mis elu toob. ✌

Ilm oli nädalavahetusel suht tuksis, ei kippunud eriti kuhugi - meeletult tahaks juba kevadet, rohelust, päikest, lilli ja linnulaulu 🌿  Ma olen aastatega ikka omajagu muutunud, sest kunagi tahtsin ainult sügist. Tegelikult on kõik aastaajad kaunid ja mu arust on vahva, et saame kõike kogeda, aga vot see pikk pime aeg kurnab täitsa ära. Ole nii positiivne kui tahad, lõpuks enam lihtsalt ei jaksa. Hea on see, et nüüd iga päev tuleb valgust mõni minut juurde - see hoiab lootust natuke üleval. 

Märtsikellukesed ei ole enam niii kaugel ;)

Kuna ma vaatan väga palju Netflixi ja teeme palju filmiõhtuid, siis ma jagaks edaspidi ka filmimaailmast miskit (tegelikult ma olen seda siin blogis vahelduva eduga teinud ka, niiet pigem jätkan oma traditsooniga :D). Praegu vaatan Archive 81. Üks kutt hakkab videokassette taastama, millest hakkab igasugu veidraid sündmusi juhtuma. Alguses oli naatukene igav, aga 4ndas osas hakkas põnevaks kerima, niiet kindlasti soovitan nendele, kellele meeldib müsteeriume vaadata. Eile õhtal vaatasime filmi Pompeii (2014). Karm film ja veel karmim on see, et see päriselt juhtus ka. Tol ajal rahvas ju arvas, et jumalad karistavad neid. Aga mis sa ära teed, polnud võimalik siis veel teaduslikult paika panna, miks mingi asi midagi põhjustab ja on. Ja muidugi ajas kettasse roomlaste vägivaldne valitsemine, fuhh, võrreldes selle ajaga, siis võime rahulikud olla, et praegu on ellu ikkagi lillelisem.

Ciao! 🌞