netekas ja elu

Oh, kui pikalt ma ootasin seda aega, et oleks ometi august, Pärnu, melu ja tümm. Ma reaalselt enne tööle minekut lasin iga hommik kütte tümakat - silme ees suur lava, vali muss ja lihtsalt hingetuks tantsimine. Ja see aeg oli lõpuks OMETI käes. Kruiisisime rahvaga päev varem Pärnu (pooled meist läksid Intsikurmule), tsillisime ringi, tutvusime linnaga, ööbisime kortermaja pööningul, tegime katusel vessarit, nautsime vaadet, naersime palju ja olime lihtsalt õnnelikud lapsed, öö lähendes sattusime kogemata ka veel Sunseti, kus täiega kütet lasti -  reivisime veidi, aga me olime vaprad ning läksime varakult koju, et ikka järgnevateks päevadeks energiat säästa. Järgmisel päeval sadas kenasti padukat, kui meid see ei heidutanud - süda põksis erutusest sees ning suur ootus oli silme ees. Võtsime pööningult oma kompsud kaasa ning läksime oma weekendi apartmentisse. Seal ootas meid ees juba soome rahvas ja mis seals ikka - pidu võis alata! Sõime, pesime, tegime me