It didn't matter what you wore to go outside..
Kui nupp nokib, siis pealkiri viitab lapsepõlvele.. Viimasel ajal on mul mingid imelikud lapsepõlve mälestuste hood peal käind. Ma omaette naeran nende üle, kuid siis tuleb reaalsus tagasi ning möistan, et sellised aegu enam ei tule..
Täna jagasin üht igatsust Elluga ka, nimelt nostalgitsesime aega, mil nad veel Kihelkonnal elasid. Mäletan, kui läksime alevisse poodi ratastega ning ostsime 5-liitrise kalja. No jumal, kuidas mul oli siis ikka tohutu tasakaaluhäire, no ma töesti ei imesta, et ma pole auto alla jäänud.. :D Mul oli see ühe ratta sanga otsas ja kui söitsin, siis see 5-liitrine paak surus mind kohe ühel poole teed :D. Siis veel Ellukas mäletas rääkida, kuidas me käisime poest piima toomas ning tee peal läks suuure üüratu tuule tõttu vihmavari taguripidi :'). Mul meenuvad veel ajad, mil mängisime värvipotti ja öösel megaawesomit peitust taskulampidega, god, see oli ju tegelikult täiega hirmus :S. Siis ma veel täiega kartsin nende kitsesid ja kanu ja lehmi jne. Ah, teate, ma olen eluaeg loomi kartnud, seega ära imestage, et ma loomade suhtest selline memmekas olen ja peitu jooksen :). Siis ma mäletan, kuidas kartuleid vötsime ja ma olin siuke tibi, et ma väsisin kohe ära. Siis me veel käisime üle pöllu metsa taga mängimas vöi ma ei mäletagi mis me täpselt seal tegime, aga naljakas oli :D.
Sama lahedad mälestused on ka Veerelt. Meid oli seal nii palju ning kogu aeg oli samamoodi mingi tegevus alati olemas. Võrkudel turnimine oli siis omaette seiklus ning liivakastis mängimine oli ka paaritunnine tegevus. Nüüd seal ei olegi enam kedagi, suvevaheajal on vahel kamp koos... Liivakastist pole põhimõtteliselt enam jälgegi ja võrkudelt käib nüüd vähe teistsugune tegevus :D.
Oiiijaa.. tegevust jagus siis niiiii palju, sest lapsepea on lihtsalt lõpmatuid mõtteid täis. Ning seda ma hetkel kõige rohkem igatsengi.. leidsin netis paar head lauset ka, mis sel ajal olid tähtsad, kui väiksed lapsed olime:
# decisions were easy, to choose by "eni, meanie, mini, mo."
# only skinned knees brought tears.
# boys were yucky.
# goodbye only meant unil tomorrow.
# when your clothes didn't need to match.
# the only race issues where who ran faster.
# a promise was a high five.
# fun went on forever, without a broken heart.
# being mad lasted for only 5 minutes.
# you take showers together.
# sharing drinks meant your sharing germs.
# you fight over a toy.
# going to the store without your parents made you feel important.
# school was an exciting thing.
# there were no big secrets.
# you sit around watching cartoons all day.
# the dentist was a monster. (siiani on mo jaoks :D:D)
# all that mattered was being the first to get to the swings.
Kahju on vaadata tõtt reaalsusega, et ma olen suureks kasvanud. Õnneks olen ma piisavalt sälitanud oma lapsemeelsust ning ma loodan, et see ei kao kunagi. ;)
Täna jagasin üht igatsust Elluga ka, nimelt nostalgitsesime aega, mil nad veel Kihelkonnal elasid. Mäletan, kui läksime alevisse poodi ratastega ning ostsime 5-liitrise kalja. No jumal, kuidas mul oli siis ikka tohutu tasakaaluhäire, no ma töesti ei imesta, et ma pole auto alla jäänud.. :D Mul oli see ühe ratta sanga otsas ja kui söitsin, siis see 5-liitrine paak surus mind kohe ühel poole teed :D. Siis veel Ellukas mäletas rääkida, kuidas me käisime poest piima toomas ning tee peal läks suuure üüratu tuule tõttu vihmavari taguripidi :'). Mul meenuvad veel ajad, mil mängisime värvipotti ja öösel megaawesomit peitust taskulampidega, god, see oli ju tegelikult täiega hirmus :S. Siis ma veel täiega kartsin nende kitsesid ja kanu ja lehmi jne. Ah, teate, ma olen eluaeg loomi kartnud, seega ära imestage, et ma loomade suhtest selline memmekas olen ja peitu jooksen :). Siis ma mäletan, kuidas kartuleid vötsime ja ma olin siuke tibi, et ma väsisin kohe ära. Siis me veel käisime üle pöllu metsa taga mängimas vöi ma ei mäletagi mis me täpselt seal tegime, aga naljakas oli :D.
Sama lahedad mälestused on ka Veerelt. Meid oli seal nii palju ning kogu aeg oli samamoodi mingi tegevus alati olemas. Võrkudel turnimine oli siis omaette seiklus ning liivakastis mängimine oli ka paaritunnine tegevus. Nüüd seal ei olegi enam kedagi, suvevaheajal on vahel kamp koos... Liivakastist pole põhimõtteliselt enam jälgegi ja võrkudelt käib nüüd vähe teistsugune tegevus :D.
Oiiijaa.. tegevust jagus siis niiiii palju, sest lapsepea on lihtsalt lõpmatuid mõtteid täis. Ning seda ma hetkel kõige rohkem igatsengi.. leidsin netis paar head lauset ka, mis sel ajal olid tähtsad, kui väiksed lapsed olime:
# decisions were easy, to choose by "eni, meanie, mini, mo."
# only skinned knees brought tears.
# boys were yucky.
# goodbye only meant unil tomorrow.
# when your clothes didn't need to match.
# the only race issues where who ran faster.
# a promise was a high five.
# fun went on forever, without a broken heart.
# being mad lasted for only 5 minutes.
# you take showers together.
# sharing drinks meant your sharing germs.
# you fight over a toy.
# going to the store without your parents made you feel important.
# school was an exciting thing.
# there were no big secrets.
# you sit around watching cartoons all day.
# the dentist was a monster. (siiani on mo jaoks :D:D)
# all that mattered was being the first to get to the swings.
Kahju on vaadata tõtt reaalsusega, et ma olen suureks kasvanud. Õnneks olen ma piisavalt sälitanud oma lapsemeelsust ning ma loodan, et see ei kao kunagi. ;)
Kommentaarid
Postita kommentaar