when the indians cry..

olks, mul lõi mingi indiaanlaste teema pähe, sellest ka uus kujundus.

Mul on jälle see tuju, et ei viitsi lihtsalt mitte midagi teha, isegi vanni vett ei viitsi jooksma panna. Ainuke asi, mis natukene liigutama paneb on see, et tahaks teha kanapirukaid. Leidsin väag huvitava retsepti ning peaks siis poest vajalikud asjad tooma :D. Ma arvan, et see suur viitsimatus tuleb sellest, et õues on mingi jama vihm ja üldse terve loodus nutab, tahaks ju ometigi lund saada. Tennist ei saa ka mängima minna, sest Vap'il oskas üks neiu oma räige kontsaga mulle lihtsalt jala peale hüpata, mis tekitas vastiku paistetuse ja valu. Aa, rääkides aastavahetusest, siis see oli mul üks parimaid üldse. Algul tsillisime mo juures, vaatasime aastavahetusprogramme, 12 läksime kuuse alla, vaatsime ilukat ning soovisime head uut. Mu arust oli mul nagu terve sõprus-ja tutvuskond kuuse alla kogunenud, nii naljakas :D. Siis otsisin Kadi üles ja rändasime Vapile, kuhu meid algul ei tahetud sisse lasta -.-. Aga siis tuli päästja ning lasi meid sisse, rahvast oli metsikut, tümm oli hea. Kahjuks olid kõik mo arust nii megalakku täis, et jube. Pidu läks seal mu arust hästi kiiresti ja kell oli juba 5. Oma haige jalaga lonkisin kuursaalist vast mingi pool tundi koju. Järgmine päev ehk siis eile lebotasin kodus, tüüpiline 1.jaanuar.
Loodan, et kõik teavad, et 2012 algas juba Norra maalihke, Venemaa tulekahjude ja Tokyo maavärinaga, selge see, et maailmalöpuke meid ähvaradab, hehe. Ma ei oskand arvata, et juba esimesel päev ta oma nina meile näitab :D. Millegipärast mul ongi väikene usk sellesse maailmalõppu.. kuigi ilmselt seda ei tule, aga siiski mingi uskumus on, võib-olla sellepärast, et seda on nii palju leierdatud igal pool.
Kahjuks mul ei ole mingeid erilisti pilte aastavahetusest, ausalt öeldes, mitte ühtegi vist :S.

mo tibid, peale klöpsates peaksid pildid liikuma :D

juhuslikult see nööp käibki lahti