Need unistused, need tunded..

Minu raskekujuline depressiooni hooaeg sai lõpu, nüüd saab blogi taaselustada. Mul on mingi imelik värk, et kui mul on mega pask tuju, siis tahaks kõik netikontod ära kustuda. Suht lamedad on need emohood, lõhestab täiega hinge, aga selline mo iseloom juba kord on.

Nüüdseks olen ma tagasi ja tuju on päris mega. Õues on küll mingi hall ilm ja tuul, aga mulle see meeldib, saab toas olemise hästi mõnusaks teha, küünlad pölema ja lemmik muss tööle. Järeldus: elu võib vahel tõesti väga kaunis olla. Ja sellest olen ka aru saanud, et elu on üks suur tõus ja mõõn ehk vahel on tujud nii alla tõmmatud, et tahaks kasvõi nutta ja neid rövedaid (kellel mind üldse vaja on) mõtteid möelda..agaa siis järgmine hetk oled jälle naerusuuga ja mõttega, et ohhh, küll siin on ilus. Mul on suhtelistelt tihti nii.

Vaheaeg on lihtsalt täielik lebomaa olnud. Tallinnas sai kaks korda käidud. Esimesel korral käisin arsti juures ning täiesti officially olen oma peavalude probleemist vabanenud (uskumatu). Kõik algas ühest väikesest peavalust, mis viis opini.. Ma ei saa sellest üle lihtsalt. Nüüdsest soovitan a-b-s-o-l-u-u-t-s-e-l-t igal inimesel, kel mingi väiksemigi tervisemure kiiirelt esimese asjana arsti juurde minna! Teisel korral läksime sõbsudega ülikoole vaatama: TTÜ ja TLÜ'd. TTÜ's käis hullem mäss, tümm mängis, rahvas sebis, päris mõnus koht, aga erialad on kõik väga mehelikud ehk siis see variant jääb minu puhul ära. TLÜ's oli vastupidiselt vaikne, viisakas õhkkond, kõik oli niiii korralik. Kohe kui ma sisse astusin, tundsin, et ohh see on vist midagi mulle :D. Seal pool, kus me käisime, oli kõik uueks tehtud, kaunis. Ainuke asi, mis häris, oli see valge värv igal pool, mis tekitas veits hullumaja tunnet, aga ei kurda. TLÜ's kutsus kõige rohkem öppima inglise keel + kultuur, kui inka riigieksamil kõrgete punktidega skoorin, siis tahan kindlalt sinna minna. Pärast ülikoole šoppasime, aga no saate siis aru, mitte midagi ei leidnud, mis oleks mulle karjunud, et ostaa minnd. Mõttetu tavaline stuff. Mu peamine eesmärk oli leida täiesti tavaline pluus, aga no lihtsalt ei eksisteerinud sellist asja, alles New Yorkeris säras üks triibuline :D.

Niipalju siis sellest. Täna olen ma hästi palju unistanud, sest ma lugesin ühe neiu blogi. Tahaksin ka juba ära kolida siit Saaremalt Tallinnasse ning omas korteris elada, mille ma dekoreerin hästi mõnusaks, aah , topin lõhnaküünlad igale poole ja ostan ilusaid lilli ja teen ise seal süüa, täiega kokkan no... kolmveerand aastat veel, plzz lenda kiiremini :). Ideaalis oleks mul korter kellegagi kahe-kolme peale, mul oleks kool, kus käiksin ning selle kõrvalt veel töötaksin kuskil ettekandjana, this is soo dream :D. Tallinn on nii idekas koht, kus elada. Paljud on küsinud, miks ma Tartusse ei lähe. Aga miks ma peaks, seal pole ju merd.. nii kinnine koht tundub ja sealne rahvas on täielik uina-muina. Masendus tekib, kui selle linna peale mõtlen. Sorry tartu rahvale ja fännidele, aga see on lihtsalt minu arvamus.

Ma pean mainima muidugi oma õppesöite ka.. Kui öpsi korval ei oleks, siis mingi 3-4 korda olen pidanud tegema räiged crashid, eriti reedel :D. Mo iseloomustussõna on ka kihutaja, as teacher says. Kesklinnas 30 alal panin tuimalt 40ga, ups :D.

Eile käisime empsiga ja ekuga chameleonis ning ma võtsin endale üli delicious prae. Kes endale lubab, siis võtke teinekord BBQ veiseliha punase veini kastmes, no jõle hea ikka, täielik tounge orgasm :D. Ja punase veini kaste on kõige parem kaste üldse.. peaks ise ka hakkama tegema seda :P.

Aga nii nunnukad, vaheaja viimane päev.. pange siis mönusalt lepsi ja unistage ja viige need unistused täide ka, hetkel on elu iluus, ok mul vähemalt üle pika-pika aja. Mõnusat Halloweeni ka, damit see vöiks Eestis ka olla, mina igatahes pean seda enda südames :D.








Kommentaarid