operatsioon: pea
Niisiis, alustaksin täiesti otsast peale. Esimesed peavalud hakkasid 2010 suvel, aga noh, siis oli neid nii harva, et ma pole suurt tähelepanu nendel pannud. Hakkas sügis ja kool, siis läksid valud tihedamaks ja tugevamaks. Lõpuks (ma ei mäleta, kas aasta löpus v uue aasta alguses) viskas üle ning otsustasin perearsti juurde minna. Tema saatis mind haiglasse neuroloogi juurde ja too ütles, et vöta vöta valuvaigisti, sest meil ju kõigil on peavalud (kuigi esimene asi, mis ma talle ütlesin: VALUVAIGISTI ei aita!) Väga rumal arst igatahes. Siis paar kuud hiljem läks asi hullemaks, ei saanud üldse olla, valud segasid elamist. Otsustasin uuesti minna, siis perearst ütles, et VOT nüüd teeme nii, et enne ei löpeta asja ära, kui valust oleme lahti saanud! Saatis tema mind siis kaelaröntgenisse ning saatis teise neuroloogi juurde vastuvõtule. Röntgen ei näitanud midagi, teine neuroloog ütles, et siin on midagi valesti ja pani aja MRT- uuringule. Seal avastati, et nina taga, pea sees on miskit. Niisiis saadeti mind hoopis nina-kõrva-kurgu arsti juurde, kes uuris ja vaatas, konsulteeris Tallinna arstiga ja löpuks öeldi, et pean ikkagi operatsioonile minema. OH GOD, ma olin sel päeval endast jumala väljas, siuke tunne, et elu oleks läbi saanud. Enne oppi pidin veel kompuutrisse minema, seal vaadati, kas opp tehakse läbi nina või pea. Õnneks vedas ning sai kenasti läbi nina teha. Terve suve ma mõtlesin opi peale, see oli nagu stopp-märk, et sealt edasi pole eluks vaja plaane teha. Nägin igasuguseid unenägusid opist, iga öö uinusin nii, et mõtlesin opist.. jube.. KUI lõpuks jõudis kätte 15. august ning pidin minema Tallinna. Haiglasse sisse, andsin vereproovi jms., siis ütles õde, et ma ei pea täna öösel seal olema, woohoo.
Ja tuligi siis kätte opipäev, pool 8 läksin haiglasse, pidin panema selga sinise opiriide. Ma olin ikka väga närvis, jalad värisesid all, jube tunne. Enne seda mu arst veel küsitles mind ja ütles, et pool 10 siis lähme teeme asja ära. Oli aeg, mind viidi voodiga lifti, läksime kolmandale korrusele (btw mu palat oli 11ndal), narkoosiõde küsitles veel mind, siis pandi mulle see sinine mütsike pähe ja sokid jalga(:D?) ning pidin ronima teise voodi peale, nüüd oli mingi raudvoodi, öäh. Nii, siis transporditi mind koridori löppu, pandi vererõhu-ja südameaparaadid ning kanüül (ma arvasin, et selle panek on tegelikult jubedam, tegelt pold). Siis nad hakkasid narkoosi panema, alguses ei saanud ma midagi aru, kui lõpuks mu närveldavad jalad seisid paigal, väga imelik tunne oli. Siis öde küsis, et kui vana ma olen, ütlesin et 18, siis ta ütles, et ohh viimane klass, ma ütlesin mhmh... ja siis vajusin ära. Lihtsalt silmad vajusid kinni, üritasin lahti teha, aga ei saanud.. Järgmine pilt oli ärkamispalat, oma voodi, tekk jee ning tohutu side ümber mu nina :D Otsevaates oli ka kell, see näitas 12, kiire opp oli tegelikult mo meelest. Siis tuli öde, küsis et kas ma tean kus olen, ütlesin jah :D. Siis poole tunni pärast viidi mind mu palatisse, ma ei mäletagi seda aega. Mingi aja pärast ärkasin, arst tuli ja ütles et kõik läks väga hästiiii :D, siis ta tiris mu ninaaukudest välja poolemeetrised sidemed vms, vaat see oli kõige rövedam asi üldse terve opi ja värgi juures. Elevandipisarad tulid silma sellepärast. Jube. Siis sain teada, et ta suurendas mu ninavaheseina, wtf, ok, käisin täielikul ninaopil pmst. Siis tuli öö, oh jumal, mul oli kaks palatikaaslast, üks oli hästi vana, kes ajas öösel kaks korda klaasi maha, no ma täiega ehmusin juuu :S. Teisel palatikaaslasel olid silmad täiesti sinised, ei tea mis tal juhtus :(. Elasin öö üle, tuli hommik, öeldi, et ma saan koju minna, wooohoo. Viimane action oli kanüüli ära vötmisega, öde vöttis selle ära ning pani plaastri peale, siis ma läksin vetsu ja vaatasin oh shiiit, plaaster täiesti punane, siis läksin ruttu öe juurde, seal kohe kolm tükki tulid, mul reaalselt veri pursaks sealt välja, terve käsi oli verine, fuff. Pärast önneks ei tulnud.. Vot selline oli mo 2010 suvi-2011 suvi koos peavaludega. Õnneks sain sellest lahti ja saan rahulikult edasi elada (hetkel on kahjuks veel, nina täiesti kinni, aga eks see ajapikku ära läheb). Oehh, milline relief.
Ja tuligi siis kätte opipäev, pool 8 läksin haiglasse, pidin panema selga sinise opiriide. Ma olin ikka väga närvis, jalad värisesid all, jube tunne. Enne seda mu arst veel küsitles mind ja ütles, et pool 10 siis lähme teeme asja ära. Oli aeg, mind viidi voodiga lifti, läksime kolmandale korrusele (btw mu palat oli 11ndal), narkoosiõde küsitles veel mind, siis pandi mulle see sinine mütsike pähe ja sokid jalga(:D?) ning pidin ronima teise voodi peale, nüüd oli mingi raudvoodi, öäh. Nii, siis transporditi mind koridori löppu, pandi vererõhu-ja südameaparaadid ning kanüül (ma arvasin, et selle panek on tegelikult jubedam, tegelt pold). Siis nad hakkasid narkoosi panema, alguses ei saanud ma midagi aru, kui lõpuks mu närveldavad jalad seisid paigal, väga imelik tunne oli. Siis öde küsis, et kui vana ma olen, ütlesin et 18, siis ta ütles, et ohh viimane klass, ma ütlesin mhmh... ja siis vajusin ära. Lihtsalt silmad vajusid kinni, üritasin lahti teha, aga ei saanud.. Järgmine pilt oli ärkamispalat, oma voodi, tekk jee ning tohutu side ümber mu nina :D Otsevaates oli ka kell, see näitas 12, kiire opp oli tegelikult mo meelest. Siis tuli öde, küsis et kas ma tean kus olen, ütlesin jah :D. Siis poole tunni pärast viidi mind mu palatisse, ma ei mäletagi seda aega. Mingi aja pärast ärkasin, arst tuli ja ütles et kõik läks väga hästiiii :D, siis ta tiris mu ninaaukudest välja poolemeetrised sidemed vms, vaat see oli kõige rövedam asi üldse terve opi ja värgi juures. Elevandipisarad tulid silma sellepärast. Jube. Siis sain teada, et ta suurendas mu ninavaheseina, wtf, ok, käisin täielikul ninaopil pmst. Siis tuli öö, oh jumal, mul oli kaks palatikaaslast, üks oli hästi vana, kes ajas öösel kaks korda klaasi maha, no ma täiega ehmusin juuu :S. Teisel palatikaaslasel olid silmad täiesti sinised, ei tea mis tal juhtus :(. Elasin öö üle, tuli hommik, öeldi, et ma saan koju minna, wooohoo. Viimane action oli kanüüli ära vötmisega, öde vöttis selle ära ning pani plaastri peale, siis ma läksin vetsu ja vaatasin oh shiiit, plaaster täiesti punane, siis läksin ruttu öe juurde, seal kohe kolm tükki tulid, mul reaalselt veri pursaks sealt välja, terve käsi oli verine, fuff. Pärast önneks ei tulnud.. Vot selline oli mo 2010 suvi-2011 suvi koos peavaludega. Õnneks sain sellest lahti ja saan rahulikult edasi elada (hetkel on kahjuks veel, nina täiesti kinni, aga eks see ajapikku ära läheb). Oehh, milline relief.
Kommentaarid
Postita kommentaar