MRT ehk magnetresonantststomograafia

Käisin täna Tallinnas oma pea uuringul. Startisime pool 8 ja jõudsime pool 11. Enne käisime Järve selveris, vaatasime ns ringi ja peatusime Brezzas. Siis oli kell juba nii palju, et oli aeg haiglasse minna, õigemini Tallinna Reginonaalhaiglasse vms. Jõudsime sinna, siis käisime registratuuris ära, kus muidugi küsiti dokumenti aga noh mul ju muidugi polnud seda :D, aga önneks sai ta ikka aru, et see olin mina. Siis läksime ootama; läksin vahepeal vetsu ning muidugi siis kui vetsus olin, käidi Sannikut juba kutsumas. Jooksin siis ruttu sinna. Tuli noor venelanna, kes rääkis päris kiiresti eesti keeles ja ma ei saanud muffigi aru. Ta juhendas mind riietusruumi, võttis riiulilt mingit sinised pakid ja ütles hästi kiiresti vötaköikriidedseljastäraagajätasokidjaTRUSSIKUDjalga. Ma olin mingi whaa, misasja ma sokkidega teen??, vötan ära? Siis ta mingi eiei, sokid ja trussikud jäta selga, ma mingi aaaa okeiii. Siis omaette naersin seal :D. Edasi vaatasin et aa, need sinised asjad on mingi riided. Ja mida ma vaatama jäin :O ta andis mulle M suuruse :O mai julgend sealt S'i ka vötta, sest seal oli fcking kaamera. Päris haige, kaamera. Aga nagu seal kirjas oli, siis meditsiiniline jälgmine, okeii.. Siis vötsin riided ära, panin need sinised asjad selga, no need olid tahe suured mulle, nagu väike haigla gängsta olin :D. Siis jälle irvasin seal (ei tea mis need seal kaamerast pidid vaatama, et ma täis hull vist) ja siis tulin ruumist välja, aga siis naine ütles, et eii oota ruumis natuke. Möödus ma arvan  mingi 15-20 minti ja alles siis ta kutsus mind. Nonii, siis käis kõik juba ilgelt kiiresti. Saadeti uksest sisse, kästi selili panna, anti kõrvatropid, siis pandi veel mingi asjad kõrvad juurde. Sel hetkel ma mõtlesin, et oh , vähe mugav ja hea. JA SIIS TULID nad mingi röveda vörega, mille nad pea peale asetasid, taoline nagu jäähoki mask vms :D aint et oli et önneks see olnud tihe võre, aga see oli ikkagi nii jube. Siis tuli korra klaustrofoobia tunne peale, ma mõtlesin et iuuu, mai taha, viige mind ära, aga siis mõtlesin et eii nete, sa pead minema, mõtle heade asjade peale. Pea oli täiesti kinni pandud sinna, no loogiline küll, et ei tohi liigutada, aga see oli ikkagi nii awful :S. Siis öeldi aidaa ja et nad hakkavad siis pihta. Lasti mind siis sinna masinasse sisse, jubejube oli ning siis jäin seisma, ootasin päris mitu minti, arvasin et värk käib juba, aga siis järsku tuli ilge hääl ja koputamine. Pmst tegi see 5x valjemaid koopiamasina ja printeri hääli, kohati oli isegi dubstepppi :d. Toksisin varbaga biiti ka kaasa, et närvist üle saada ja et veic löbusam oleks. Siis oli veel mingid tsiu tsiu tsiu hääled, siis ma suht jälle irvasin seal masinas :d. Tegelt mai kujuta ette kuidas mingi klaustrofoobik peaks seal olema, mul on selline algeline foobia mo arust. Õnneks seal oli ventilatsioonisüsteem, et tuul puhus kogu aeg, siis oli väga hea, muidu ma oleks töesti seal otsad andud, a ja muidugi tuled olid ka ikka :D. Seal olemine kestis pool tundi, kuigi mul oli tunne nagu oleks mx 10 minti seal olnud. Aga ei see kena. Siis sain sealt välja, kena relief oli. Ja siis ruttu linna peale, väike poodides käimine oli, mitte midagi ei leidnud endale. Viimaks söime Viru üleval seal RA raamatukogus. Võtsin hernesupi suitsukana ja peekoniga ja üllatavalt hea oli :P. Ja siis oligi kojutulek. Nüüd peab tulemused ära ootama, ausalt öeldes ma ei taha neid üldse kuulata, kardan ju halvimat :(.
Lisan veel, et väga korras ja ilus haigla oli. Värviline, palju kohvikuid, noored ja ilusad õed, moekad kohvikud ning isegi aatrium oli seal. Parem kui Grey Anatoomis mo arust :d. Kõik oli ultramoodne.
Ok nüüd puhkama :D.