netekas ja elu

Oh jummel, ma tahaksin kirjutada seekord täiesti vastupidist eelmisele postitusele, kuid ma ei viitsi soiguma hakata. Kokkuvõtlikult ma hakkasin lambist täiega Saaremaad igatsema.. nagu oleks oma südame sinna jätnud ja keha nsm mandrile kolinud :D. Aga peab harjuma siinse eluga.. KUIGI mul on üks uus mõte tulevikuga seoses, aga seda ma veel ei jaga . Nädalavahetusel olin Saarel ja sellest tuleneski mu avastus, et mu elu kuulub ikkagi sinna ja ma ei taha mitte üheski teises paigas elada. Võib-olla on see mingi hetkeline hullustus, aga eks näis. Ühesönaga.. MA EI TEA mis mul viga on, aga siia on hea mu segased mõtted kirja panna. Ja mingid random pildid:

Jah, töesti, sügis on juba käes ning koolitöö on alanud. Mina armastan oma uut kooli ja üldse oma uut elu. Kuigi ma paiknen Tallinnast 30 minuti bussisõidu kaugusel, on Viimsi kindlasti üks parimaid kohti, mida Kuressaare järel valida. Ma rõhutan veel, et siin on ü l i m a l t rahulik. Rääkides veel koolist, siis need, kes pole selle alaga kokku puutund, siis te ei oska ette kujutadagi, milline teadus on jumestaja-grimeerija töö.. isegi mina ei teadnud. Ma olen kahe nädalaga nii palju teada saanud, et uskumatu.. Kõige rohkem ma armastan selle eriala juures seda, et see on täis loomingulisust ja värvilisust. Ja muideks eile käisin Estonias vaatamas, kuidas see töö päriselt käib ning no oli ikka vääga pönev. Vahepeal on üldse nii palju asju juhtunud,et ma ei mäletagi, mis need olid :D. Ning et mäletada, siis ma tegin endale uuesti Twitteri konto, et saaksin kiiresti üles kirjutada ning hiljem lugeda ja meenutada. Pole see Twitter midagi nii mõttetu, nagu ma varem arvasin. Saadan ter...

Heiha, heia. Lõpuks olen ennast kenasti Tallinnasse, vabandust öigemini Viimsisse, sisse seadnud. Korter on ülimalt hubane ja asub väga rahulikus kohas. Siin on liikvel palju lapsi, mis tähendab seda, et siin on päris turvaline. Meil on ka lai rödu, kus saab mönusalt istuda ja nautida loodust. Täna käisin esimest korda üksinda Tallinnas seiklemas, nimelt otsisin otseteed Tallinna Ülikooli eest enda kooli. Esimene tee oli normaalne, kuid teine tee oli päris jube, sest ümberringi olid vanad majad ja kahtlased näod ja üldse mingi kõhe tuul oli ka. Hiljem soetasin endale Virust ka paar asja ning sain löpuks tehtud Body Shopi uue kliendkaardi, mida ma sada aastat ootanud olen. Liitumine on hetkel tasuta, seega soovitan kõigil BS'i fännidel see endale teha. Hmm, mis veel.. Ahsoo, pealinna elu on nii kiire ja uudne, et kui nelja paiku Kadiga koju jõudsime, olid meil suured peavalud ja üldse imelikud tujud ning keerasime väikesele uinakule. Nüüd on palju parem olla :D. Aga ma loodan, et...