Balada

Täna on lihtsalt selline päev, kus ma tunnen, et ma ei taha kodust ära minna. Ma pigem nokitsen aias ning teen omi asju. Ma ei tea miks see nii on, aga mul vahel on sellised päevad, kus ma tahaks lihtsalt kodus olla :D. Eile öösel ma jälle sahmerdasin oma blogi kujunduse kallal, sest eelmine kohe üldse ei läinud mulle peale ja polnud minulik. Nüüd peaks see enam-vähem kõlbulik olema :D. Eile päeval naasesin ka Tallinnast, kus ma veetsin kolm päeva. Mõtlesime Pauliga, et läheks teeks väikse chilli ning ma pidin löpukingad ka ära ostma. Ning kui nendest kingadest rääkida, siis need on megailusad, samas megalihtsad. Aga minu põhimõte ongi see, et lihtsuses peitub ilu ja võlu. Peale šoppamise käisime veel muidugi kinos. Esimesel päeval vaatasime Pauli tungival soovil Diktaatorit. No mulle tegelt see Sacha Baron Cohen eriti peale ei lähe, kuid kui teiste filmidega vörrelda, siis see oli isegi vaadatav :D ning naerda sai ka. Teisel päeval oli minu sooviks vaatama minna Tšernobõli päevikuid. See oli selline mõtlemapanev öudukas, et mis siis tegelikult seal Tšernobõli elukatest sai :D. Kahjuks viis mu mõtte filmipealt ära kohutav häda, sest ma jõin liiga palju cokat :D. Ja no krt, ei taha ju filmi ajal vetsu ka minna, sest mingi osa jääb vaatamata :D, aga ma löpuks ikka läksin, ja jäigi üks tähtis löik nägemata -.-. Aga muidu oli hea film. Siis käisime veel korra Tallinna sadama juurest läbi, sest ma tahtsin Tivolit näha.. ja seal oligi suur vaateratas ja muud masinad. Kui ma millalgi see aasta tivoli tuuri leheküljel käisin, siis mai uskund, et sellised uued masinad ja värgid Eestise tulevad, kuna tavaliselt ikka samad kännud atraktsioonid, aga vot see aasta teisiti siis.