netekas ja elu

Kui nupp nokib, siis pealkiri viitab lapsepõlvele.. Viimasel ajal on mul mingid imelikud lapsepõlve mälestuste hood peal käind. Ma omaette naeran nende üle, kuid siis tuleb reaalsus tagasi ning möistan, et sellised aegu enam ei tule.. Täna jagasin üht igatsust Elluga ka, nimelt nostalgitsesime aega, mil nad veel Kihelkonnal elasid. Mäletan, kui läksime alevisse poodi ratastega ning ostsime 5-liitrise kalja. No jumal, kuidas mul oli siis ikka tohutu tasakaaluhäire, no ma töesti ei imesta, et ma pole auto alla jäänud.. :D Mul oli see ühe ratta sanga otsas ja kui söitsin, siis see 5-liitrine paak surus mind kohe ühel poole teed :D. Siis veel Ellukas mäletas rääkida, kuidas me käisime poest piima toomas ning tee peal läks suuure üüratu tuule tõttu vihmavari taguripidi :'). Mul meenuvad veel ajad, mil mängisime värvipotti ja öösel megaawesomit peitust taskulampidega, god, see oli ju tegelikult täiega hirmus :S. Siis ma veel täiega kartsin nende kitsesid ja kanu ja lehmi jne. Ah, teate,...

Viskasin siia pildid Eku sünnahommikust ja rootsi kruiisist. Vaheaeg on olnud väga mönus. Kevad on justkui mingi hingepuhastus ning mul kohe rahu südames. Stressi ja viha on vähem ;). Tegin eile pastat, mis siis et ma ise pastat ei söö ja ei salli. Ja teistele meeldis ;D. Kokkamine on kindlasti mu üks suurimatest hobidest. Päikest ja soojust teile kõigile!

Olen üpris arvutita hetkel, aga lähipäevil see olukord paraneb ning siis olen taas blogile ja tumblrile ja oma kallitele saadetele lähedal. Igatsen neid juba.. ja msnita on ka päris raske, nagu elaks kosmoses ega tea asjadest mitte muffigi. Samas sellel on omad head plussid, näiteks saan tegeleda muude asjadega ja pole aheldatud internetti, kus jään söltaseks ja märkamatult raiskan terve oma aja selle peale. Silmad puhkavad arvutiekraanist ning saan ka öppimisele rohkem süveneda. Aga tuleb tödeda, et internetita vist tänapäeval ei saagi hakkama, seega on nadi, kui lihtsalt sellele ligi ei pääse. Päris jama tegelikult, kui kõrgel kohal internet meie elus on. Seriously, kui netti enam ei oleks, siis inimesed laiutaksid raudselt käsi, et mis nüüd teha, pole üldse elu, käivad nagu peata kanad ringi. Mulle isegi meeldiks, kui see juhtuks, sest siis paraneb suhtlus inimeste vahel ja leitakse elu ka väljaspool seinu :D. Ma usun, et ma pole ainuke, kes nii arvab. Olgu, võib-olla liialdasin ve...

kes ei vaatanud ta fotoshuudi pilte, siis ma panen siia, mo arust no nii ilusad :')

Valus, kui palju kahepalgelisust maailmas on. Üks tuttav ütles kunagi, et paratamatult oleme me kõik kahepalgelised, tahad sa või mitte. Nii tõesti on AGA mõned on kohe errriti öelad, niiet kohe valus hakkab. Samas mis teha, some people never change. Aga lähen vähe positiivse teema juurde. Kui keegi eile õues käis või julges aknast välja vaadata, siis oli terve linn hirmuäratavat, paksu, kõhedust-tekitavat ja salapärast udu täis. Täiesti müstiline ilm, mis tekitab mulle sajakordsed külmavärinad. See on erutust tekitav ja laseb adrenaliini lakke. Nii massiivne  ja ilmselt ka üks parimaid ilmaolustikke minu jaoks. Tekitab sellise tunde, et me ei ole siin planeedil üksi O.O. Oma elust vahepeal nii palju, et kool on kuidagi kergeks muutnud nüüd. Vaid poolteist kuud vist käia veel seal pesas. ARK'i sõidueksamit pole ma jätkuvalt suutnud veel ära teha, aga küll selle aeg kunagi kätte jõuab. Lastehoidmine on jätkuvalt mõnus töö ja erilist muud polegi. Päris masendavalt rutiinne el...

Turnisime pauliga bussijaama ''lumemägedel'', tahtsin muljet avaldada ning sealt kiiresti alla joosta, kuid selle asemel maandusin kõhuli tee peale. Talve peab ju ikka pauguga ära saatma. Aga ma olen päris harjunud selliste kukkumistega, sest ma olengi kergelt kobana sündinud :)

Täna tundsin esimest korda sel aastal öues kevadmaiku. Päike oli kohe sellise erilise säraga, et kõik tundus uus ja värske. Õhus on üldse sellist uudsust ja puhtus ja värskust tunda, mis on selge märk, et kevad on minuni jõudnud. Ilmselt varsti on lumi sulanud ja loodus roheline, aga see on ainult hea, sest koolilõpp jöuab lähemale ;D.